Peamised suulise tõlke liigid on sünkroontõlge, järeltõlge ja sosintõlge. Lisaks neile tehakse aeg-ajalt ka lehelttõlget ja referatiivset tõlget. Igaks sündmuseks tuleb valida õiget liiki suuline tõlge. See, millist suulise tõlketeenuse liiki valida, sõltub konkreetsest sündmusest. Interling pakub kõiki suulise tõlke teenuseid. Lisaks pakume tasuta konsultatsioone teie sündmusele kõige sobivama suulise tõlke liigi valimiseks, anname nõu, kui mitu tõlki konkreetse ürituse läbiviimiseks vaja läheb ja kas lisaks tõlkidele on vaja ka tehnikat.

Hea suulise tõlke tagamiseks on vaja ennekõike professionaalseid tõlke, kes on saanud vastava väljaõppe ja omavad ka kogemust. Interlingi tõlkidel on Tartu Ülikooli suulise tõlke eriala magistrikraad ja aastatepikkune kogemus.

Lisaks tõlgi professionaalsusele on tõlke heaks õnnestumiseks väga oluline ka see, et tõlk saaks enne sündmuse toimumist tutvuda eelseisva ürituse materjalidega. Niimoodi saab tõlk tagada parima kvaliteediga tulemuse, sest jõuab tutvuda teema ja kasutatava sõnavaraga ning end tõlketööks põhjalikult ette valmistada. Seepärast peab suulise tõlke tellimise puhul arvestama, et tellimuse edukaks täitmiseks on vaja üritusest mõni nädal ette teatada ja vähemalt viis tööpäeva enne üritust varustada tõlk vajalike materjalidega. Lihtsamate kõnede ja tekstide puhul piisab ka paarist päevast. Ladusama tõlke tagab ka koostöö esinejaga. Näiteks sünkroontõlge eeldab esinejalt lühemaid lauseid, järeltõlge eeldab kõnelemist mõtteüksustena jne.

Suulist tõlget on võimalik tellida üle Eesti. Suulise tõlke hinda arvestatakse tundide alusel. Interlingis on suulise tõlke hinnad alates 55 €/tund. Kui tõlgil tuleb sõita teisse linna, võivad hinnale lisanduda transpordikulud. Sünkroontõlke tellimise puhul tuleb arvestada ka võimalike kuludega seoses tõlketehnikaga.

Suulise tõlke liigid

Sünkroontõlge

Sünkroontõlge sobib üritustele, kus on palju osalejaid ning kasutusel mitu töökeelt, näiteks konverentsidele, seminaridele ja koolitustele. Sünkroontõlke puhul tõlgib tõlk lähteteksti samal ajal, kui kõneleja seda esitab, ilma kõnelejat katkestamata. Tõlk istub helikindlas kabiinis ja kuulab kõnelejat kõrvaklappide kaudu, esitades samal ajal tõlget enda ees olevasse mikrofoni. Kuulajad kuulavad tõlget oma vastuvõtuseadmete külge ühendatud kõrvaklappidest.

Sünkroontõlke puhul peab tõlk üheaegselt kuulama kõnelejat, kuuldud teksti kohe suuliselt tõlkima, kuulates samal ajal juba kõneleja uut juttu ja valmistudes seda tõlkima. Sünkroontõlge nõuab tõlgilt head keskendumisvõimet ja suurt pingetaluvust. Sageli tuleb tõlkida lähteteksti lõpetamata mõtete ja poolikute grammatiliste üksuste baasil, jäädes kõnelejast tõlkes maha maksimaalselt vaid mõne sekundi. Kuna sünkroontõlge nõuab suurt vaimset pingutust, töötavad tõlgid 15–20 minutit kestvate vahetuste kaupa. Seepärast on pikemate ürituste puhul vaja kahte tõlki, kes vahetustega töötavad. Seejuures on ekslik arvata, et kui üks tõlk tõlgib, siis teine tõlk puhkab. Tõlgid teevad omavahel koostööd. Parasjagu mitte tõlkiv tõlk kuulab samuti esinejat ja aitab tõlkival tõlgil nimesid, numbreid jms üles kirjutada ning on valmis igal hetkel tõlkimise järge üle võtma (nt kui tõlkival tõlgil tuleb köhahoog vms).

Sünkroontõlke toimumiseks on vaja helikindlat tõlkekabiini ja tõlketehnikat (peakomplektid, mikrofonid, vastuvõtuseadmed, kõrvaklapid jne). Kui teie ürituse toimumise ruumides seda pole, tuleks see rentida sünkroontõlke tehnika rendifirmalt.

Järeltõlge

Järeltõlget kasutatakse sagedamini väikeste osaliste arvuga üritustel või silmast silma kohtumiste puhul, nt ärikohtumistel, presentatsioonidel, läbirääkimistel, pressikonverentsidel, pidulikel sündmustel, koolitustel, notaris jne. Järeltõlget võib kasutada ka konverentsidel üksikute ettekannete tõlkimiseks (kui terve konverents vajab tõlget, tasub valida sünkroontõlge).

Järeltõlke puhul kuulab tõlk kõnelejat ja teeb märkmeid või jätab öeldu meelde. Kui kõneleja teeb tõlkimiseks pausi, esitab tõlk märkmete ja mälu või ainult mälu põhjal kõneleja poolt eelnevas kõnevoorus räägitu. Kõnevoor, mille järel tõlge toimub, võib olla erineva pikkusega. Klassikalise järeltõlke puhul ulatub see isegi 10–15 minutini, kuid võib toimuda ka lühemate fraaside kaupa. Oluline on, et saaks tõlkida mõtteüksuste kaupa. Järeltõlke ajal tõlk istub või seisab kõneleja kõrval ning tõlkides vaatab kuulajate poole.

Järeltõlget on võimalik kasutada juhul, kui tõlkida ei ole tarvis rohkem kui 1–2 keelde korraga. Vastasel juhul hakkab tõlge suhtlust oluliselt segama, sest järjestikku mitmesse keelde tõlkimine nõuab palju aega (mõttekam oleks siis kasutada sünkroontõlget). Järeltõlke valimisel tuleb arvestada, et üritus kestab peaaegu topeltaja (kui tõlgitakse ühte keelde).

Sosintõlge

Sosintõlke puhul on sisuliselt tegemist ilma tõlkekabiini ja -tehnikata sünkroontõlkega. Tõlge toimub lähteteksti esitamisega samal ajal. Tõlk istub või seisab tõlget vajava isiku kõrval ning esitab talle vaiksel häälel tõlget kõrva. Sosintõlget saab tavaliselt teha vaid 1–2 inimesele korraga, sest kuulajad peavad paiknema tõlgi vahetus läheduses.

Vaatamata tõlkeviisi nimetusele tehakse sosintõlget väga harva puhtal kujul sosistamisena, kuna sosistamine on häälepaeltele ning kaela- ja kurgulihastele äärmiselt kurnav ning sosina jälgimine nõuaks ka kuulajalt suurt pingutust. Pigem räägib tõlk lihtsalt vaiksel häälel. Tõlkekabiini puudumise tõttu võib sosintõlke puhul oluliselt segavaks teguriks osutuda tõlkekoha halb akustika ja ümbritsevad helid. Sosintõlke puhul on oluline, et tõlk ja tõlke kuulaja asuksid ruumis sellises kohas, kus tõlgil oleks kõnelejat võimalikult hästi kuulda. Samal ajal peab tõlgil olema võimalik tõlkida sellisel häälel, et kuulaja teda hästi kuuleks, segamata seejuures teisi üritusel viibijaid.

Suuremale arvule isikutele tõlkimiseks on võimalik kasutada sosintõlkeseadmeid. Need koosnevad komplektist, mis sisaldab mikrofoni tõlgile ja kõrvaklappidega vastuvõtuseadmeid kuulajatele. Tõlkekabiin puudub, tõlk viibib kuulajatega samas ruumis ja esitab tõlget mikrofoni. Sel juhul on võimalik haarata korraga 10–15 kuulajat. Antud süsteemi on parim kasutada kohtades, kus taustamüra segab auditooriumiga suhtlemist, näiteks tootmisruumides ja ehitusobjektidel ning teistel aktiivsetel üritustel. Sosintõlkeseadmete kasutamine võimaldab kuulajatel vabalt ringi liikuda. Samuti võimaldab antud süsteem valida ürituse läbiviimiseks huvitavaid paiku, kuna on täiesti iseseisev ega vaja selliste kommunikatsioonide nagu elekter olemasolu.

Lehelttõlge

Eelkõige järeltõlke, kuid vahel ka teiste tõlkeliikide raames tuleb aeg-ajalt ette lehelttõlget. Lehelttõlge tähendab kirjaliku teksti suulist tõlkimist ilma eelneva ettevalmistuseta, st tõlgil palutakse talle esitatud dokumendi tekst kohe või väga põgusa ettevalmistamise järel tõlkida. Lehelttõlget tuleb sageli ette kohtumiste käigus, kui on vaja suulist tõlget näiteks isikut tõendavast dokumendist, aruandest, blanketist, avaldusest, eeskirjast, protokollist vms.

Tavaliselt on lehelttõlke eesmärgiks viia klient kurssi valitud dokumendi osaga. Kui suulise tõlke raames tekib vajadus tõlkida mõni dokument  (nt notarileping, menetlusprotokoll vms) suuremas osas või tervikuna, tuleks tõlketööd tellides tõlki sellest kindlasti eelnevalt teavitada ja võimalusel dokument või vähemalt osa sellest tõlgile tutvumiseks saata. Lehelttõlkega kaasneb tõlgile suur kognitiivne koormus, mis on võrreldav sünkroontõlke tegemisega, kuna samal ajal toimub mitu tegevust: tuleb lugeda lähteteksti ja seda samal ajal suuliselt tõlkida. Tõlkimise ajal loeb tõlk juba järgnevat tekstiosa. Kui tõlk pole saanud tekstiga varem tutvuda, nõuab lehelttõlge talt muu hulgas olulisel määral nii sisulist kui ka keelelist prognoosimist nii lause kui ka tekstis sisalduva terviksõnumi tasandil. Väga pikkade, keerulise struktuuri ja terminoloogiaga lausete (nt pikad viited paragrahvidele, seadustele, määrustele, nende pikad nimed jne) silmapilkne lehelttõlkimine on väga keeruline ja ebamugav.

Referatiivne tõlge

Referatiivne suuline tõlge on selline tõlkeliik, mille puhul on esiplaanile seotud teksti sisulise mõtte edasiandmine. Teksti ei tõlgita sõna-sõnalt, vaid tehakse kokkuvõtteid, mis toovad välja kõige olulisemad tekstiosad. Võrreldes originaaltekstiga on referatiivne tõlge väiksema mahuga ja on ülevaatlikum. Referatiivne tõlge sobib näiteks õppematerjalide, artiklite, kirjavahetuse, kasutusjuhendite jms tõlkimiseks. Referatiivset tõlget on võimalik teha nii kirjalikult kui suuliselt. Suulise tõlke puhul tutvub tõlk eelnevalt materjalidega ja kohtudes kliendiga räägib ülevaatlikult sisust ning väga täpselt tõlgib ainult olulised kohad. Tellija kuulab ja vajadusel kirjutab üles. Selline tõlkeliik annab võimaluse lühikese ajaga vaadata üle küllaltki palju materjali. Antud tõlkeliik aitab säästa nii raha kui aega.